Raamatunädalal toimub mitmeid erinevaid raamatuesitlusi ja autoritunde. Raamatute lühikirjeldused leiate altpoolt.

Jutuajamised autoritega toimuvad rahvusraamatukogu kohvikus Poogen (kui ei ole allolevas kavas märgitud teisiti).

Teisipäev, 4. detsember:

kell 12.00 RAAMATUNÄDALA AVAMINE – Tänavuse Jõulukuu raamatunädala avame mehelikult koos Jesper Parve, Eero Spriiti ja Margus Vaheriga. Raamatunädala avamise puhul teevad mehed mõnusa sketsi oma vestlusõhtust. Nädala vältel on kõigil võimalik osta pileteid nende täispikale showle ja pühendustega raamatuid.  Ürituse avamine toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis ja on kõigile TASUTA.
kell 16:00 “Mu süda kuulub kolmele – toidule, loomadele ja minule”, autor Merilin Taimre (Paljas Porgand)
kell 17:00 “Eesti looduse kannatuste aastad”, autor Valdur Mikita
kell 18:00 “Vinguv jalaluu”, autorid Joel Jans, Meelis Friedenthal, Indrek Hargla, Maniakkide Tänav, Jaagup Mahkra, Mann Loper, Andrus Kivirähk, Mart Sander, Siim Veskimees. Esitlus toimub väikeses konverentsisaalis. 

Kolmapäev, 5. detsember:
kell 16:00 “Meie magusameistrid”
, autor Hedda Peet
kell 17:00 “Rootsi hiilguses ja varjus”, autor Tõnis Arnover, Eesti Raamat
kell 18:30 “Tee mehe südamesse”, autor Margus Vaher, Pilgrim

Neljapäev, 6.detsember:
kell 16:00 “Hunt metsas”, autor Martin Allison-Booth, Eesti Raamat
kell 17:00 “Eesti 100. Loodusimed”, autor Martin Suuroja
kell 18:00 “Emotsioonid”, autor Ingvar Villido, Legend kirjastus. Esitlus toimub väikeses konverentsisaalis. 

Reede, 7. detsember:
kell 12:30-13:30
autoritund Siim Kallasega “Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu”
kell 16:00 “Sõnad on õhk”, autor Carolina Pihelgas, Kirjastus Kaksikhammas
kell 17:30 “Mees 2. Minu kari”, autor Jesper Parve, JES kirjastus

Laupäev, 8. detsember:
kell 11:00 “Võõrkeelse suhtluse käsiraamat”
, autor Ülle Leis
kell 12:00 “Ronides sugupuul”, autor Heli Nurger
kell 13:00 “Rebasemäe kamp teeb ajalugu”, autor Heidi Raba
kell 14:00 raamatunädala suur lõpukontsert. Esineb Tõnis Mägi.

 

Raamatute kirjeldused

Toidule.loomadele.minule_KAAS

“Mu süda kuulub kolmele: toidule, loomadele ja minule”, Merilin Taimre (Paljas Porgand)

“Mu süda kuulub kolmele – toidule, loomadele ja minule” on Paljas Porgandi ehk kodanikunimega Merilin Taimre neljas retseptiraamat, kus on koondatud kokku tervislikud vegan retseptid, mis ei sisalda grammigi loomset toorainet ning on enamuses ka gluteeni- ja suhkruvabad. Ei saa eirata fakti, et taimne eluviis on kogumas üha suuremat kõlapinda ning saanud igapäeva osaks paljudele eestlastele. Selle raamatu eesmärk ongi pakkuda võimalikult lihtsat, samas kompaktset teavet veganluse kohta – olgu lugejaks vegan või mitte. Usun, et taimetoitlus võiks saada osaks kõigile, rakendades seda kas täielikult iga päev või ainult üks päev nädalas. Igasugune samm tervislikuma ja loomadesõbralikuma eluviisi suunas on teretulnud! Üks tõeliselt meeleolukas, isuäratav raamat nii fotograafia, toidu kui tervisliku eluviisi nautlejatele!

 

“Eesti looduse kannatuste aastad”, Valdur Mikita

“Eesti looduse kannatuse aastad” on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et nii süngetes toonides ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse.

Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me praegu rahvana sügavalt läbi elame? Eestlasi iseloomustab teiste XX sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad ilmselt midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma.

See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. Minu meelest peaksime tegema kahte asja – säilitama indiaanlase väärikuse ja minema oma kavatsustes lõpuni. Mis kavatsused need täpsemalt on, sellele küsimusele otsime raamatus vastust.

 

vinguv-jalaluu_raamatunadal

“Vinguv jalaluu”, koostanud Indrek Hargla

See raamat on sündinud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingu tähistamiseks ja ilmub Euroopa kultuuripärandi aastal. Antoloogias on „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ ainetel kirjutatud kümme juttu üheksalt tunnustatud kirjanikult.

Antoloogias on näiteks Andrus Kivirähki novell „Puulased ja tohtlased“, mis vaatleb hirmutavat võimalust, mis võib juhtuda, kui pöörduda tänapäeval muinasmaagia poole ja kasutada seda poliitikas. Meelis Friedenthal loos „Vinguv jalaluu“ satub ajaloolane kummalise leiu otsa, mis hakkab temas tekitama salapäraseid nägemusi. Mart Sanderi „Üksinduse allikas“ on muinasjutuline ja romantiline ajarännuteemaline kõhedusjutt. Indrek Harglalt on kaks teksti, millest esimene jutustab loo, kuidas 1932. aastal leidis üks folklorist senitundmatu Kreutzwaldi muistendi ja selle jälgi ajades avastas, et mõni muinasjutt võib päris tõsi olla; teine jutt –„Kahitud kuningatütar“– on mõtteline järg kuulsale „Kullaketrajate“ muinasjutule. Joel Jansi „Tarkmees taskus“ on küberteemaline põnevusjutt häkkerist ja Kreutzwaldi universumil põhinevast virtuaalreaalsusmängust.

 

“Meie magusameistrid ehk šokolaad südamest”, Hedda Peet

Eestis on šokolaadi ja kompvekke tehtud üle saja aasta. Lisaks Tallinnale ja Tartule valmistati maiust kuni aastani 1940 ka väikelinnades, alevites ja külapoodides. Magusameistreid oli mitmest rahvusest, alates eestlastest ja lõpetades kreeklaste ja hiinlastega. Maiustuste sortiment oli suur ja seda ekspordite edukalt nii Euroopa riikidesse, Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse, Aafrikasse kui ka Aasiasse. Tänagi võib üle Eesti leida magusatootjaid, kes valmistavad imelisi kompvekke ja šokolaade. Nautige nii maiust kui meie magusameistrite lugusid! Mõnel on need veidi mõrkjad, aga enamikel ikka magusad ja head.

Raamat Eesti kommi- ja šokolaaditööstuse ajaloost, etikettide kujundamisest ja  ka tänastest magusameistritest. Rikkalikult pilte kommipaberitest,  juttu nende kujundajatest ja trükkijatest. Iga selle raamatu ostja saab kingituseks raamatule pühendatud ja autori
kujundatud etiketiga šokolaadi, mis on valmistatud  Karamelle meistrite  poolt.

 

 

Rootsi hiilguses ja varjus_kaas“Rootsi hiilguses ja varjus”, Tõnis Arnover

Käesolevas raamatus püütakse Rootsist anda terviklikum pilt ja tutvustada muid olulisi tahke selle riigi elus. Autor püüab leida vastuseid küsimustele, miks Rootsi asepeaminister on öelnud, et Rootsi ei ole üldse rootslaste üles ehitatud, miks kulges reformatsioon seal esialgu nii raskelt, miks end gootide järeltulijaks pidav Gustav Adolf sekkus Euroopa ususõtta või kuidas Rootsi suutis Teises maailmasõjas erinevalt teistest Põhjamaadest ainukesena säilitada neutraalsuse ja oskas tänu Wallenbergidele ajada asju nii sakslaste kui ka liitlastega. Raamatus vaadeldakse Rootsi majanduse ja kultuuri ülesehitamist ning heaoluühiskonda jõudmist, samuti paljusid sisse- ja väljarändeid ja nende mõju. Raamatus on rohkelt värvikaid lugusid sündmustest ja inimestest, näiteks kuidas kuningast võib saada mereröövel, kuidas Kalle Blomkvisti prototüüp sõidab jalgrattaga Rootsist Hiinasse või kuidas protestilaulja Joe Hill alias Joel Hägglund Ameerikas surma mõistetakse.

Autor Tõnis Arnover on Tartu ülikooli nõukogudeaegne kasvandik. Seal rootsi keelt õppinuna on ta 30 aastat tõlkinud rootsi ja soomerootsi kirjandust ning töötanud palju aastaid majandusajakirjanikuna. Selline taust andiski julguse kokku panna kultuur, majandus ja ajalugu. Ja üldse, miks peaksid enamiku Euroopa riikide kultuuri- ja ajalooraamatute autorid olema inglased? Ei pea ju.

 

raamatunadal2018

“Tee mehe südamesse”, Margus Vaher

Armastus on ainus alkeemiline element, mida tunnen. Raamatus kirjeldan nii sõnalisi kui mittesõnalisi vahendeid, kuidas käituda ja mida teha, et mees tunneks end suhtes tõeliselt armastatuna. Kui tahad suhtesse kvalitatiivset muutust tuua, siis saavutad selle kõige tõhusamalt isikliku eeskuju kaudu. Mehel on lihtsam avarduda naiseliku armastuse, empaatia ja õrnuse tunnetamise ning kogemise kaudu. Mees võtab vastu, naudib ja pee¬geldab seda omakorda tagasi enda armsamale.

 

 

 

 

 

“Hunt metsas”, Martin Allisson Booth

Mida teeb üks isa oma perekonna kaitsmiseks maailmas, milles on lahvatanud sõjaline konflikt? Kuidas ta toime tuleb, kui küsitavaks on muutunud tema enda ellujäämisvõimalused topeltagendina otse natside režiimi südames? „Hunt metsas“ on lugu ühe Eesti perekonna kogemustest teise maailmasõja päevil. Kaks venda, kaks Eesti mereväeohvitseri, kes saatuse tahtel sattusid sõjas teine teisele poole rindejoont. Bruno Linneberg teenis Saksa mereväes, tema vend Kurt Linneberg Nõukogude Liidu laevastikus. Tegemist on köitva kooslusega eluloost ja ajaloolisest romaanist, millest kasvas välja sõjapõnevik.

On aasta 1940. Nõukogude Venemaa sõjaväebaasid on Eestis kindlalt kanda kinnitanud. Eesti kõrgemaid sõjaväelasi ähvardab oht saada hukatud. Paljud pagevad läände. Nende seas on ka vabadussõjas võidelnud, Briti kuninglikus mereväes väljaõppe saanud ja Eesti mereväes kõrgele positsioonile jõudnud kaptenleitnant Hendrik Kotkas. Oma perekonna päästmise nimel on mees sunnitud liituma sakslastega, kelles ta näeb Eesti Vene okupatsiooni alt vabastajaid. Temast saab luureohvitser …. 

 

 

“Emotsioonid, inimkonna suurim sõltuvus”, Ingvar Villido

Emotsioone liigitame positiivseteks ja negatiivseteks või enesetunde järgi meeldivateks ja ebameeldivateks. Aga ka mõjupõhiselt – pärssivad või tegutsema ajendavad, edasi viivad või takistavad. Nad mõjutavad igaühe elu, tekitades väga konkreetseid tagajärgi, sulle endale, teistele või ümbritsevale. Su elu on emotsioonide kujundatud. Aga kas sa valid ise emotsioone, mida oma elu loomiseks kasutad?
Kõikide inimeste kõigi tegude motiiviks on tunda ennast emotsionaalselt hästi. Ometi pole hea enesetunne kunagi püsiv saavutus, sest emotsioonid, kui liikuvad energiad ei ole loomult püsivad. Nii aetaksegi kõigi poolt terves maailmas kõige erinevamate vahenditega taga teostumatut unelmat – tunda end kogu aeg hästi.
Kontrollimatud emotsioonid põhjustavad kõik meie hädad peretülidest ühiskondlike vastasseisude ja ökokatastroofideni. Ingvar Villido 2018 aasta enimmüüdud raamat pakub uudse, kõigile kättesaadava väljapääsu. Tegu on Eestis välja töötatud unikaalsel Teadliku Muutuse Kunsti meetodil põhineva teadmisega, mille abil saab igaüks leida võimalused kõigist oma probleemidest vabanemiseks.

 

“Eesti 100. Loodusimed”, Martin suuroja

Eesti – sellel väikesel lamedavõitu mereäärsel maal ei ole taevasse tõusvaid mägesid ega steppide lõputut avarust, ei troopika palavust ega isegi mitte arktika külmust – kõike on siin enamasti parasjagu. Kui millegagi maailma hämmastada, siis on selleks metsade-soode ja suurte rändrahnude rohkus. On asju, mida ei saa ei kirjeldada ega mõõta, vaid mida peab ise nägema ning hinges läbi elama. Ja just sellise asja või nähtuse kohta me ütlemegi – ime. Kui see asi on loodusest, siis ütleme me selle kohta – loodusime. Selle raamatu kaante vahel on oma koha leidnud 100 autorite poolt imevääriliseks peetud kohtumist Eesti ja tema loodusega. Miks just sada? Aga eks ikka seepärast, et Eesti valmistub oma iseseisvumise väljakuulutamise sajandaks aastapäevaks ja selles raamatus toodu on kingitus Eestile tema sajandal sünnipäeval.

 

pihelgas-intervjuud-esikaas“Sõnad on õhk”, Carolina Pihelgas

Kogumik koondab Loomingus ilmunud intervjuusid kolmeteistkümne omanäolisema tänapäeva eesti kirjanikuga. Sarnastele küsimustele vastab igaüks erinevalt, avades oma loomingu tagamaid. Kirjanikke küsitles Carolina Pihelgas, intervjuud on algselt avaldatud ajakirjas Looming aastatel 2013—2018.

 

 

 

 

 

 

Mees2_raamatunadal

“Mees 2. Minu kari”, Jesper Parve

Kui aastakümneid tagasi olid moes kivinägudest machomehed, kes kõik asjad rusika ja jõuga ära lahendasid, siis nüüd on imelikul kombel see pendel löönud teise äärmusesse, kus mehed omavahel kõike palvetamise, lõhnaküünalde ja meditatsiooniga üritavad lahendada. See on jällegi teistpidi hirmutav äärmus. Hetkel tundub, et mees, kes nädalas korra vähemalt ei nuta ja emotsioone oma kaaslasele nuuksudes ei väljenda, ei olegi enam mees. Igasugune ürgne mehelikkus, vastupidavus, tugevus ja vägi on justkui tabuteemad. Mehed ei tea, kas õnnelikul hetkel oma elus möirata nagu lõvid või plak

sutada, kallistada ja nutta.

Kui juba piisavalt raske on olla mees, siis veel raskem on praegusel ajal olla isa. Lisaks sellele, et mees peaks olema perele tugipostiks ja hoolitsema kogu pere julgeoleku eest, siis moodsalt isalt nõutakse ka seda, et ta naist kodutöödes ja lastega võimalikult palju aitaks. Lisaks peaks ta olema ka tuntud ütluse kohaselt köögis kokk, seltskonnas härrasmees ja voodis teadagi kes. Lisaks veel muidugi ka korralikult raha koju tooma.

 

“Võõrkeelse suhtluse käsiraamat”, Ülle Leis

Kuidas juhtus nii, et meie inglise keelde tõlgitud kutse tähendab ’Olete oodatud pidulikule vastuvõtule Vinnide Vennaskonnas’? Miks pole kedagi kohal ei kell pool kuus ega ka kell kuus, kuigi inglased ütlesid, et koosolek algab *half six*? Kuidas võõrkeelt paremini mõista? Kuidas valida võõrkeeles suheldes õiged sõnad ning panna need kokku nii, et sünniks selge sõnum? Käsiraamatu põhimõtted ja soovitused kehtivad enamike keelte puhul. Raamat sobib iseseisvaks lugemiseks nii kooliõpilastele kui ka täiskasvanutele ning täiendama igas vanuses õppijate keeletunde.

Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga tõlk Eestis,
õppejõud ja koolitaja. Tema populaarne “Tõlkes leitud Eesti” kolumn Postimehes märgiti ära 2017. a selge sõnumi auhinna võistlusel ning kandideeris ka sama aasta keeleteo auhinnale.

 

Sugupuuraamat esikaas_raamatunadal“Ronides sugupuul”, Evelin Povel 

Kümneaastane Ellinor leiab vanaema raamaturiiulist vana foto, millel on väike tüdruk ja noor mees. Kes on need tundmatud, ent samas justkui tuttavad sel pildil? Kuidas on võõras foto sattunud Ellinori vanaema riiulisse ning kas pildil olevad inimesed on seotud nende perega? Salapärane foto vallandab terve rea küsimusi, millele Ellinor vastuseid otsima hakkab. Algab põnev teekond avastamaks oma sugulasi ning nendega seotud sündmusi. Sel rännakul leiab tüdruk seniteadmata omakseid nii välismaalt kui, eneselegi üllatuseks, siitsamast kodust – klassikaaslaste hulgast. Ellinori sugupuu kõrval saab iga laps uurida ka oma suguvõsa ning panna kirja oma perekonna loo.

 

Rebasemäe-kamp-teeb-ajalugu-esikaanekujundusRebasemäe-kamp-teeb-ajalugu-esikaanekujundus

“Rebasemäe kamp teeb ajalugu”, autor Heidi Raba

Heidi Paba raamat on kirjanduskonkursi BestSeller 2017 auhinnatud töö.  Raamat on saanud erinevatest allikatest väga palju positiivset tagasisidet.

Katkend raamatust: “Kui sul on hiiglama äge plaan, aga äkki kisub kõik viltu, siis tuleb pista piparmündilutsukas keele alla, sügada parema jala päkaga vasaku jala kanda ja juba sa teadki, mida teha. 
Kui mäng käib täispanga peale ja aega pole mökutada, võivad abiks olla roosa juuksevärv, lakitud küüned ja oma uhkuse alla neelanud tädipoeg. Luuletaja õrn hing tuleb samuti kasuks. 
Sa võid ju poistega kehtestada kindlad kambareeglid ja naiivselt uskuda, et need on igati vettpidavad, aga kui alahindad naisterahvast, teed reeglid ringi nagu naksti. Viiene plika võib olla kavalam kui kogu su kamp. 
Kui asjalood on sedasi, et isegi piparmündilutsukast ja kannasügamisest pole kasu, siis tähendab see seda, et oled ninapidi maailma kõige suuremas jamas. Sõbra toetus annab jõudu.
Täiskuuöö on maagiline aeg. Kui sa juhtud õigel ajal õigesse kohta ja mõtled õigeid mõtteid, tuleb ime sinu juurde. “

 

Raamatunädala lõpetab kell 14.00 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Tõnis Mäe kontsert. 

Tõnis Mägi tasuta kontsert